Nädalavahetusel sai testitud uut poliitilist simulatsioonimängu “Valimiste võit”. Erakondade noortekogud, haldustudengid ja muud poliitikahuvilised – siin veidi inspiratsiooni väljasõitude programmidesse.

Simulatsioon algab erakonnaliste valimistega, kus osalejad jaotatakse gruppidese, nimetagem neid näiteks:

  • Varjatud Vabameelsete Vasakpartei
  • Pensionäride ja Põdurate Ühenderakond
  • Uuendusmeelne Nomenklatuuri ja Eliidipartei 
  • Vabade Radikaalide Rahvusliku Vihkamise Kogu
  • Konjukturistide ja Popilistide Liit

Mängujuht selgitab simulatsiooni alguses, et kõige tähtsam on “Valimiste võit”, kuid valimisteni (üldiste, ühetaoliste ja salajaste) jõutakse alles mängu lõpus. Valimiste võitmiseks, on tähtsad hea esinemis- ja läbirääkimisoskused ning “sotsiaalne sidusus”.

Mängujuht on ebaneutraalise poliitikavaatleja ja äraostetud kollase ajakirjaniku rollis, kelle eesmärk on tekitada erinevate ülesannetega pingeid nii erakondade sees kui ka nende vahel.

Esimesena peaksid erakonnad, pikema jututa, salajaste sisevalimiste tulemusena selgitama erekonna esimehe ja valimisnimekirjad – kes esimene, kes viimane.

1.1 Erakonna1 esimees
1.2 Erakonna1 “tähtsuselt” teine liige
1.3 Erakonna1 “tähtsuselt” kolmas liige
2.1 Erakonna 2. esimees jne

Erakondade nimed ja nimekirjad seatakse välja ruumi nähtavasse kohta ning igal mängust osavõtjal tekib number – a’la 7.12 (7 erakonna 12. number).

Järgnevalt tutvustatakse gruppidele ühe reaalse või vähemreaalse linna/valla arengukava/tutvustust, millega saab paberkujul põhjalikumalt tutvuda. Erakonnad peavad ette valmistama 30 sekundilise sõnavõtu ning siseselt otsustama, kes sõnavõtu peab igas arengukavas välja toodud teemal – Haridus, Tööhõive, Majandus, Tervishoid, Juhtimine jne…

Kuni 30 sekundiliste ettekannete lõpus võib mängujuht/uuriv ajakirjnik teemat täpsustada, kuid suuremate seltskondade puhul on tegemist vähemalt 25 ettekandega, seega pole mõtet pikalt venitada.

Peale iga teema ettekandedid toimub üldine rahvahääletus, kus igaühel on 1 hääl ning selle peab avalikult andma ühele vastaserakonna esinejale. Tulemusena selguvad populaarsemad ideed igas valdkonnas.

Kui ideed hääletatud algab simulatsiooni peamine ehk valimiste voor. 20-30 minutilise pausi jooksul toimub “lehmakauplemine” ehk nii erakondade siseselt kui isikuliselt lepitakse kokku kellele iga valimistel osaleja 1-3 häält (nr eelnevalt kokku lepitud, vastavalt seltskonna suurusele) lähevad. Hääletada saab vaid vastaserakondade kandidaatide poolt.

Simulatsiooni kulminatsioon on “avalik hukkamine” ehk avalik häälte lugemine. Tihti on salajase hääletuse tulemus totaalselt erinev programmiliste seisukohtade tutvustamise omast ning kardinaalselt erinev ka sellest, milliseid kokkuleppeid “lehmakauplemise” juures tehti.

Simulatsioon näitab poliitikahuvilistele väga hästi, kuidas valimised tegelikult käivad ja mis taktikaid ja strateegiaid tuleks kasutada, et valimised võita!

Kuni 2011 märtsini küllaltki teemakohane ettevõtmine või mis?