Seltskonnamängud, kus on kohustuslik füüsiline kontakt vastassoo esindajaga, on tihti ühed elamusterohkemad. Näiteks pingpongi palli riietest läbiajamine – meestel naiste käte abil ühest püksisäärest teise, naistel ühest varrukast teise.
Kui palli asemel kasutada näiteks pikka nööri, siis on “rätsepal” võimalik kogu seltskond kokku õmmelda, kui aga kasutada toorest kanamuna, siis ollakse tõenäoliselt üksteise vastu palju “õrnemad”.
Munad on mitmete lõbusate mängude elementideks – näiteks saab neid üha kaugenevalt distantsilt üksteisele loopida või vana panniga kinni püüda.
Keedetud munadega saab korraldada “Julge Munahundi” mängu, kus:
– jagatakse kätte ports keedetud mune, millest õhtujuht väidab, et üks on keetmata.
– ülesanne on kordamööda lüüa muna oma pea (lauba) vastu katki.
– igaüks (või võistkonna esindaja) valib omale muna ning on õnnelik, et see tema näo peale laiali ei valgunud.
Julge Hundi munatrikk seisneb aga selles, kas viimane vennike julgeb omale ilmselge keetmata muna vastu pead puruks lüüa?
Kui mitte, siis võib õhtujuht seda ise teha ja öelda, et Julge Hundi munad olid tegelikult kõik keedetud…
